Elmo Teesaar

Elmo Teesaar on töötanud loomaarstina üle 20 aasta, Eesti Põllumajandusülikooli lõpetas ta 1995 aastal. Õpingute ajal on ta viibinud praktikal Hannoveri Loomaarstlikus Kõrgkoolis hobuste kliinikus samuti hobuste erakliinikus Bad Zwisschenahnis. Õpingute järgselt keskendus väikeloomade ravile. Peamiselt on ta spetsialiseerunud kirurgiale, samuti hammaste ravile ja ortopeediale. Täiendamas on ta käinud Veta Bolagi kõhuõõne- ja rinnaõõnekirurgia kursustel […]

Kendra Anniste

Kendra lõpetas veterinaarmeditsiini eriala Eesti Maaülikoolis 2024. aastal, kuid Jüri Loomakliinikusse jõudis ta juba 2022. aasta suvel – kõigepealt praktikandina, seejärel abilisena. Nüüdseks võtab ta kliinikus vastu patsiente üldarstina ning tulevikus soovib ta oma teadmisi veelgi täiendada just sisehaiguste valdkonnas. Kodus hoiab teda tegevuses kolm lemmikut: koerad Arabella ja Lota ning kass Cedric. Kui Kendra […]

Kas sinu lemmik on kiibistatud?

Tulemas on jõulud ja aastavahetus, mis tähendab mõnele lemmikule katsumuste rohket aega, sest õhku tulistatakse rakette. On loomi, kes paaniliselt kardavad ilutulestikuga seotud helisid. Nad ei saa aru mis toimub, mida teha, satuvad segadusse ja jooksevad ära ning hiljem ei pruugi leida koduteed. Mida sellises olukorras teha ja kuhu pöörduda? Kui Teie lemmikloomal puudub mikrokiip, […]

Koerte ja kasside suuõõneprobleemidest

Suu tervis on koertele ja kassidele sama oluline kui inimestelegi. Kui inimene reageerib igale ebamugavustundele suus vähemalt peegli ees hammaste uurimisega, siis loomad ei näita oma muresid väga välja või ei oska me seda tähele panna. Koertel ja kassidel on suus samasugused haigused kui inimestelgi, ainult kaariest tuleb väga harva ette. Suuõõne kontroll kuulub loomadel […]

Küülikute vaktsineerimine

Küülikute vaktsineerimisest Eesti oludes on küülikutele olemas väga ohtlik viirushaigus müksomatoos. Viirust levitavad haiged ja haiguse läbi põdenud küülikud, kellel viirus lokaliseerub nahas, nahaalustes tursetes, veres, siseelundites, silma- ja ninanõres. Haiguse edasikandjateks on ka verd imevad putukad, nagu sääsed, kihulased, kirbud, täid ja puugid. Ja muidugi ka haige küülikuga kokku puutunud inimene, kes selle haiguse […]

PAKS KASS

  Paljudele meeldivad paksud kassid, ikka sellised matsakad diivanil peesitajad. Paks kass on justkui tõestus, et peremees hoolib. Kurb tõsiasi on see, et paks kass ei ole õnnelik kass. Kass on normaalse kehakaaluga kui ta luud ei ole nähtavad kuid roided on käega tunda, ülekaalulise kassi roided on tunda, kuid neid ei ole võimalik loendada. […]

KASS JA NEERUPUUDULIKKUS

Kass ja neerupuudulikkus: millised on ohumärgid ja esimesed sammud? Krooniline neerupuudulikkus, rahvapäraselt öeldes haiged neerud, on vanemate kasside seas küllaltki sagedane haigus. Krooniline neerupuudulikkus tekib kui neerud saavad kahjustada ning väheneb nende võime verest jääkaineid välja filtreerida. Kassidel esineb neerupuudulikkust kolm korda sagedamini kui koertel. On välja selgitatud, et üle viieteistaastastel kassidel esineb neerupuudulikkust ühel isendil […]

KOERTE JA KASSIDE STERILISEERIMISEST JA KASTREERIMISEST

Koerte ja kasside steriliseerimisest ja kastreerimisest: sellest on palju räägitud, nii headest kui halbadest külgedest. Infot peaks olema piisavalt kuid lõikust lükatakse ikka edasi, sest hirm operatsiooni ees ja kuuldud linnalegendid ei lase otsust langetada. Mis on tõsi ja mis mitte? Territoorium ja ühepere loomad *Isane koer hoiab teised isased oma territooriumilt ja oma indlevast emasest […]

KOERTE KASVATUSEST

Koerte kasvatusest: Omanik + geneetika + kasvatus = koera käitumine Loomakliinikus näeme koerte käitumisprobleeme, mis on tingitud kutsikaeas tegemata jäetud kasvatustööst. Tavaliselt on selle taga lihtsatest reeglitest mitte kinnipidamine ning omaniku teadmatus. Kõik algab sellest, et inimene peab rahulikult järgi mõtlema, kas ja milleks talle koera on vaja ? Koera võtja peab arvestama, et koera […]

KASSIGA JALUTAMINE

Kassi maailmapildi avardamiseks võib teda õue viia. Linnas on kassile omapead jalutamine väga ohtlik. Mõistlikuks jalutamiseks tuleb kassipoega varakult harjutama hakata. Kassiga jalutamiseks sobivad ainult traksid, mis ei tohi lõdvalt ümber olla, muidu võib kass neist  ette hoiatamata välja pugeda. Kaelarihm kassi kinni ei hoia, ehmatades tõmbab ta selle kergelt üle pea. Eksinud kass jõuab […]