Kuigi loomad ei näe maailma sama värvilisena kui meie, on silmad neile sama olulised kui inimesele. Seda, et silmi tuleb hoida, teab igaüks – silmad on aken maailma. Koerale vaatab omanik mitu korda päevas otsa ning seda, et silmadega on midagi valesti, ei ole keeruline märgata ja loomaarstiga tasuks kindlasti ühendust võtta.

Juba enne kui läheme kutsikat valima, tuleb arvestada sellega, et paljud silmahaigused on päriliku iseloomuga. Oluline on välja uurida, kas kutsika vanematel on olnud silmadega muresid ja kas on tehtud uuringuid tõule iseloomulike silmahaiguste välistamiseks. Krantsidel esineb silmahaigusi sama tihti kui tõukoertel.

Kui kutsikas on uude koju toodud, siis alles algab see õige maailma avastamise aeg, kui oma niisket nina topitakse kõikvõimalikesse kohtadesse ja tormatakse pea laiali ringi ning mustuse sattumine silma on tavaline, seda eriti kääbustõugudel, kelle silmad on suured ja silmalaud ei kaitse seda piisavalt.

Koera silmad peavad olema puhtad ja kuivad. Koer kissitab silmi valu pärast ning nõrevool silmast on mingi ärrituse tagajärg. Kui silmast tuleb läbipaistvat või vähest pruunikat vesist nõret, siis võib olla koerale mustus silma sattunud ja vahel piisab silmade loputamisest rohke veega. Põletikule silmas viitab kollakas, limane nõre, mida võib vahel olla rohkesti. Inimestele mõeldud apteegist saadaolevad käsimüügiravimid jäävad tihti loomadele nõrgaks ning õige ravi saamiseks tuleb pöörduda loomaarsti poole.
Pikakarvalistel koertel võivad karvaotsad ulatuda silma ning tekitada üleliigse pisarate voolu. Heledakarvalistel koertel on silmanurkades olev karv sageli pruunikas. Selle põhjuseks on pisarates olevad ained. Pidevalt märg silmaümbruse karv võib pulstuda ja selle all olev nahk võib muutuda põletikuliseks. Selline olukord on koerale valulik ja väga ebamugav.

Silmatraumade korral tuleb arstiga kohe ühendust võtta. Kuigi vigastus võib väliselt väike ja tühine olla, siis tasuks silm loomaarstil lasta üle vaadata. Kui on tekkinud lauvigastus, siis vajab see koheselt kirurgilist abi, sest valesti kokkukasvanud laud võivad hiljem tõsiseid probleeme põhjustada.
Silmamuna vigastuste korral on silma päästmiseks ainuke võimalus kiirelt silmaarsti juurde jõudmine. Jüri loomakliinikus tegeleb silmatraumadega dr. Helena Trus ning olemas on vajalikud vahendid ja oskused. Tänu sellele on päris mitmele loomale nägemine peale silmatraumat alles jäänud kui naabrikassiga sõprust sobitada püüti, aga tervituseks kass küünega silmamuna läbistas.

Paljudel tõugudel on eelsoodumus silmalaugude sisse- või väljapöördumiseks. Laugude sissepöördumisel hõõruvad ripsmed vastu silma. Omanik saab sama tunnet kogeda, kui liiv silma läheb, silm hakkab kipitama, sügelema, vett jooksma, valutama ja silma lahtihoidmine on väga ebamugav. Kui sa näed, et su koeral on silmadega midagi sarnast, siis lase loomaarstil silmi kontrollida. Kui selline mure kestab kaua, siis võib loom nägemise kaotada, kuna silma sarvkest pigmenteerub ja sellest ei paista valgus läbi.
Laugude väljapöördumist näeme eelkõige suurt tõugu koertel. Rippuv laug ei suuda silma kaitsta mustuse eest.
Sellise murega koeri saab aidata ainult operatsiooniga. Lõikus vajab hea tulemuse saamiseks kogenud kirurgi ning head tehnikat. Jüri loomakliinikus on mõlemad olemas ja omanikud on tulemustega väga rahule jäänud – looma vabastamine pidevast valust ja ebamugavustundest silmades väljendub otseselt looma rõõmsamaks ja aktiivsemaks muutumises.

Kui teil tekkis soov lasta oma lemmiku silmi kontrollida, siis ootame teid Jüri loomakliinikus. Asume Rae vallas, Jüri alevikus, Aruküla tee 29, visiidiks saate aja broneerida telefonidel 5131714 või 607 5885.