Puukidest koertel ja kassidel Koerte- ja kasside peamised välisparasiidid meie tingimustes on puugid ja kirbud. Kirbud levivad tänu oma keerulisele elutsüklile aastaringselt. Puugid muutuvad aktiivseks aga siis, kui keskmiseks ööpäevaseks temperatuuriks on +5 oC ehk neid võib kohata juba aprillist ning sooja sügise korral isegi novembri lõpuni. Koera või kassi karvade vahelt puugi leidmine ei […]
Omapäi kõndiv koer või kass on seaduse mõistes kaotatud asi ehk see loom oleks justkui tänavalt leitud rahakott. Ühtegi leitud asja ei tohi lihtsalt endale võtta vaid tuleb püüda omanikku leida. Kohusetundlikud loomaomanikud märgistavad oma lemmiku mikrokiibiga. Lisaks võib kaelarihmal olla omaniku telefoninumber. Seega tuleb esimese asjana kontrollida, kas leitud loomal on kiip. Kiipi saab
Poegiv koer, millal võtta ühendust loomaarstiga? – 64 päeva ovulatsioonist (63 +/- 1 päev), kuid märke poegimisest pole. – Kehatemperatuur on langenud ja tõusnud tagasi normaalsele tasemele, kuid poegimistegevust ei ole alanud 12 tunni jooksul. Alusta oma koera kraadimist 5 päeva enne eeldatavat poegimist. Koera normaalne kehatemperatuur on 38-39 C. – Looteveed tulid (läbipaistev, vesine
Omanik peab lemmiklooma kiibi registreerima lemmikloomaregistris, et loom ja tema omanik oleks kokkuviidavad. Paljud omavalitsused on teinud selle kohustuslikuks. Eestis on 2 suuremat registrit. Esimest neist peab Eesti Väikeloomaarstide selts, teist OÜ Spintek. Eesti lemmikloomaregistrisse, www.lemmikloomaregister.ee, kannab looma loomaarst omaniku taotluse alusel. See register on interneti teel kogu aeg kättesaadav. Lemmikloomaregister on liitunud ka Europetnet’iga. Registreerimine on tasuline.
Tulemas on jõulud ja aastavahetus, mis tähendab mõnele lemmikule katsumuste rohket aega, sest õhku tulistatakse rakette. On loomi, kes paaniliselt kardavad ilutulestikuga seotud helisid. Nad ei saa aru mis toimub, mida teha, satuvad segadusse ja jooksevad ära ning hiljem ei pruugi leida koduteed. Mida sellises olukorras teha ja kuhu pöörduda? Kui Teie lemmikloomal puudub mikrokiip,
Suu tervis on koertele ja kassidele sama oluline kui inimestelegi. Kui inimene reageerib igale ebamugavustundele suus vähemalt peegli ees hammaste uurimisega, siis loomad ei näita oma muresid väga välja või ei oska me seda tähele panna. Koertel ja kassidel on suus samasugused haigused kui inimestelgi, ainult kaariest tuleb väga harva ette. Suuõõne kontroll kuulub loomadel
Küülikute vaktsineerimisest Eesti oludes on küülikutele olemas väga ohtlik viirushaigus müksomatoos. Viirust levitavad haiged ja haiguse läbi põdenud küülikud, kellel viirus lokaliseerub nahas, nahaalustes tursetes, veres, siseelundites, silma- ja ninanõres. Haiguse edasikandjateks on ka verd imevad putukad, nagu sääsed, kihulased, kirbud, täid ja puugid. Ja muidugi ka haige küülikuga kokku puutunud inimene, kes selle haiguse
Kassid on loomupäraselt uudishimulikud loomad, kes iga uut koju toodud asja uudistama lähevad. Kassidele meeldib taimi uurida ja vahel neid ka maitsta. Kassid ei tea, millised taimed on neile mürgised. Lõikelilledest on kindlasti ohutud roosid, päevalilled, gerberad, tsinniad ja lõvilõuad. Seevastu on liiliad kassile eluohtlikult mürgised. Enamik kevadlilli, tulbid, nartsissid, priimulad jt, on samuti kassile
Suur osa kassidest on tubase eluviisiga, hästi toidetud ja steriliseeritud või kastreeritud, mis kõik kokku muudavad kassi elu mugavaks, kuid ühtlasi teevad kassi laisaks. Kassil ei ole vajadust endale toitu jahtida ega palju liikuda, omaniku jaoks on diivanil nurruv kass piisav tõendus tema õnnelikust elust. Kahjuks kipuvad kassid sellise eluviisiga kiirelt kaalu koguma, kuid paks
Ärkamine Peale koju jõudmist tuleb loom panna ärkama tuppa, sooja ja kuiva aseme peale, näiteks põrandaküttega vannituppa. Looma soojendamiseks võib kasutada soojakotte ja tekke. Elektrilisi soojendustekke ei soovita kasutada, kuna need võivad minna liiga kuumaks ning looma kõrvetada. Kui loom on ärganud, kuid veel uimane, peab jälgima et ta ei roniks diivanile või mujale, kust
