KARVANE SÕBER VÕI KELLEL ON SULED, KUI SUL ON MURE, SIIS MEILE SA TULE! TEIE LEMMIKU TERVISEKS!
 
Aruküla tee 29 Jüri
Rae vald Harjumaa
Avatud E-R 10-20
L 10-16
P Suletud
Telefon: 607 58 85
Mobiil: 5131714
E-mail: info@veterinaar.ee

KOERTE JA KASSIDE STERILISEERIMISEST JA KASTREERIMISEST

Koerte ja kasside steriliseerimisest ja kastreerimisest: sellest on palju räägitud, nii headest kui halbadest külgedest. Infot peaks olema piisavalt kuid lõikust lükatakse ikka edasi, sest hirm operatsiooni ees ja kuuldud linnalegendid ei lase otsust langetada.

Mis on tõsi ja mis mitte?
Territoorium ja ühepere loomad
*Isane koer hoiab teised isased oma territooriumilt ja oma indlevast emasest eemal. Ei vasta tõele. Indlev emane meelitab kohale kõik vabalt liikuvad ümbruskonna isased ja kaklused on kerged tekkima.
*Poeg ei paarita oma ema või isa ei paarita tütart. Ei vasta tõele, sest sigimisikka jõudes on isased loomad valmis paarituma iga indleva emasega hoolimata nende sugulusest.
*Jooksuaja püksid kaitsevad soovimatu paarituse eest. Ei vasta tõele. Need on mõeldud tubaseks kasutamiseks, et mitte mööblit ja vaipu määrida.
*4-5 kuune isane kutsikas ei ole veel suguküps. Iga koer areneb erinevalt ning vahel on selles vanuses koer võimeline paaritama emast.
*Väikesekasvuline koer ei suuda suurt emast paaritada ja vastupidi. Tihti on koerad nutikamad kui me oskame arvata ja leiavad võimaluse paaritumiseks, näiteks võib paaritusest huvitatud emane visata ennast  kõhuli maha, et paaritus saaks toimuda. Eri suuruste koerte järglased võivad põhjustada raske poegimise.
*Krantsiga paaritunud tõukoer on rikutud ning ei saa enam tõupuhtaid järglasi. See ei vasta tõele. Iga paaritus on unikaalne ja järglaste geenid ja välimik saab tulla ainult tema vanematelt.

Haigused
*Loomadel ei ole suguhaigusi. Ei vasta tõele. Kasside hulgas levib nakkuslik immuunpuudulikkus, sarnane haigus inimestel on AIDS. Koertel on enamlevinud suguhaigus herpesviroos, mis põhjustab loodete surma.
*Jooksuaja ärahoidmine tablettidega on ohutu ja seda võib teha kogu looma elu vältel. Ei vasta tõele. Ka ühekordne tabletiandmine võib põhjustada emakapõletiku ja kasvajate tekkimist. Tablette ei tohi anda loomadele, keda plaanitakse paaritada, sest tiinus ei pruugi püsima jääda.
*Emane koer peab vähemalt korra elus poegima. Ei vasta tõele. Poegimine ei ole emasele koerale vajalik, sest füüsiliselt ja vaimselt ei anna järglaste saamine talle midagi juurde. Samuti ei kaitse poegimine emakapõletike ja piimanäärmekasvajate eest.
*Kui jätta 1 poeg alles ja lasta tal imeda, siis ei teki piimanäärme kasvajaid. Ei vasta tõele. Piimanäärme kasvajate tekkimise risk on väiksem, kui loom steriliseerida enne esimest jooksuaega.

Iseloom ja käitumine
*Peale steriliseerimist/kastreerimist muutub loom kurjaks. Ei vasta tõele. Operatsioon ei muuda looma iseloomu ega kaota looma halbu käitumisharjumusi. Pigem muutuvad loomad peale operatsiooni leebemaks.
*Peale steriliseerimist/kastreerimist läheb loom paksuks ja laisaks. Võib osutuda tõeks, kui looma toitmisel ei arvestata tema muutunud energiavajadusega. Energiavajadus väheneb, kuid isu pigem kasvab, siis sama toidukoguse andmisel muutub loom tüsedaks. Omaniku ülesandeks on valida oma loomale sobiv toit ja kogus.
*Peale steriliseerimist/kastreerimist ei püüa kass hiiri. Ei vasta tõele, sest igal loomal on erinev saagiinstinkt, mida operatsioon ei mõjuta. Hea hiirepüüdja püüab hiiri ka pärast operatsiooni. Laiska hiirepüüdjat lõikus ei paranda.
*Korra paaritada saanud isane koer muutub rahulikumaks. Tegelikult võib hakata korra paarituses osalenud koer aktiivselt otsima uusi indlevaid emaseid koeri. Samuti võidakse proovile panna peremehe karjajuhi staatus.
*Isane koer paaritab patju, mänguasju, inimese jalgu, sest ta tahab emast paaritada. Tegemist on  hüperseksuaalse koeraga, kes näitab sellisel moel oma dominantsust. Kui lasta sellisel koeral emast paaritada, ei muuda see koera käitumist, vaid pigem süvendab.
*Isane koer peab saama pulmas käia, sest siis on ta „isasem“ ja valvab paremini oma territooriumi. Kahjuks muutub üle aia hüppamine rumalaks kombeks, mida ei lahenda ka kastreerimine. Territooriumi valvamist selline käitumine ei paranda.

Muud loomad
*Emast küülikut ei ole mõtet steriliseerida. Ei vasta tõele. Uuringud on näidanud, et 80-l % üle nelja aastastest küülikutest on arenema hakanud pahaloomuline kasvaja. Kui küülik steriliseerida enne aastaseks saamist väheneb kasvajate tekkerisk oluliselt.
*Tuhkrutel ei ole haigusi, mida steriliseerimise saaks ära hoida. Ei vasta tõele. Tuhkrutel esineb pika innaaja järgselt emassuguhormoonist põhjustatud luuüdi supressiooni, mis halvimal juhul võib lõppeda surmaga. Tuhkrul lõpetab jooksuaja edukas paaritus. Tuhkrut võib steriliseerida juba enne kuuendat elukuud.

Kuidas kliinikus olla on?
Omanik tahab teada, et kuidas tema loomal kliinikus läheb ja mida seal ikkagi tehakse. Jüri loomakliinikus nii nagu inimeste haiglateski on juba väljakujunenud tavad plaaniliste operatsioonide jaoks. Looma ootame enda juurde hommiku poole, et ta jõuaks päeva jooksul narkoosist toibuda ning arst saaks veenduda, et temaga on kõik hästi, enne kui loom koju lubatakse. Loom võib meie juurde jääda päris õhtuni, kuni omanik tööpäeva lõpetab ning see ei ole tasuline.
Hommikul ei tohi loom süüa, sest täis kõhu korral võib tekkida oksendamine. Tühja kõhu pärast ei pea muretsema, sest kliinikus pakutakse peale ärkamist süüa, oma toidu võib ka kaasa anda.
Looma silmad jäävad narkoosis olles lahti ning et vältida kuivustunnet silmades, saavad kõik patsiendid niisutavat geeli silma.
Operatsioonijärgselt pannakse loom ärkama puuri imava lina peale, soojakottide vahele, et olemine oleks mõnusalt soe ja kuiv. Tema hingamist ja ärkamist jälgib abiline kogu patsiendi kliinikus olemise aja jooksul. Kui koer on peale ärkamist väga rahutu ja kurb, siis antakse sellest omanikule teada, et võimalusel saaks talle varem järgi tulla.

Selleks et kõhualune haav saaks rahulikult paraneda, pannakse selga seljapealt seotav vest, mis ei piira looma liikumist. Kui vest saab märjaks, tuleb see puhtaks pesta, ruttu kuivatada ja selga tagasi panna. Senikaua kui vesti seljas pole, tuleb vaadata, et loom haava lakkuma ei asuks.
Loomulikult saavad kõik patsiendid vajalikud valuvaigistid ja järelravi koju kaasa. Juhend, kuidas värskelt opereeritud loom võib käituda ning mida tuleks jälgi on omaniku jaoks kirja pandud koduravi lehele. Kliinikus ei suuda kõike räägitut tähele panna ja kui mingi küsimus tekib või tundub loomaga midagi korrast ära olevat, siis saab kliinikuga ühendust võtta.
Jüri loomakliinikus on operatsioonijärgne kontroll tasuta.
Jüri loomakliiniku jaoks on esmatähtsad patsientide heaolu ning meeldivad mälestused arsti juures oldud ajast.

mida