Küülikute vaktsineerimisest

Eesti oludes on küülikutele olemas väga ohtlik viirushaigus müksomatoos.

Viirust levitavad haiged ja haiguse läbi põdenud küülikud, kellel viirus lokaliseerub nahas, nahaalustes tursetes, veres, siseelundites, silma- ja ninanõres.
Haiguse edasikandjateks on ka verd imevad putukad, nagu sääsed, kihulased, kirbud, täid ja puugid. Ja muidugi ka haige küülikuga kokku puutunud inimene, kes selle haiguse kodusele küülikule üllatavalt lihtsalt võib kaasa tuua. Viirus on väliskeskkonnas vastupidav.

Selle haiguse kulg on enamasti äge. Näo, pea ja päraku piirkonnas tekivad tursed ja sõlmekesed. Silmadest ja ninast eritub mädast nõret, silmalaud paksenevad.
Kui küülik paraneb (surevus on kuni 100%), tekib tal immuunsus mitmeteks kuudeks. Kuid kogu oma järgneva elu on ta nakkusallikaks teistele küülikutele. Tema kaudu võivad haigust edasi kanda putukad, tema silma- ja ninanõre, sülg ja söödad.
Haiguse raviks efektiivsed vahendid puuduvad. Saab teha vaid sümptomaatilist ravi.
Haiguse profülaktikaks kasutatakse vaktsineerimist.

Vaktsineerimiseks sobiv aeg on varakevadel, enne kui sääsed liikvele lähevad. Immuunsus tekib 2-3 nädala jooksul peale vaktsineerimist ja kestab 6 kuud.