Kuumarabandus tekib kui organism ei suuda enam oma normaaltemperatuuri säilitada.

Koertel ja kassidel puuduvad nahas higinäärmed, neid on ainult käpapadjanditel. Nad “higistavad” ehk reguleerivad oma kehatemperatuuri hingamisteede kaudu. Seega on hingeldamine täiesti normaalne ja vajalik normaalse kehatemperatuuri (38-39 C) hoidmiseks. Nii koera kui kassi kraaditakse pärakust tavalise termomeetriga.
Esimesed märgid ülekuumenemisest on lõõtsutamine ja suurenenud süljevool, kusjuures sülg on tihke ja kleepuv. Igemed muutuvad tumepunaseks ja kuivaks. Kui kuumenemine edasi kestab, võib loom hakata oksendama, tekkida verine kõhulahtisus, krambid ja kooma.

Eriti vastuvõtlikud on lühininalised ja suured tõud, väga noored ja vanad loomad, samuti ülekaalulised või paksu kasukaga loomad. Väga tähelepanelik tuleb olla südame- ja kopsuhaigete loomadega.
Kuumarabandus tekib eelkõige halvasti ventileeritud ruumides ja seda ka mõõduka temperatuuri korral (nt koridoris, päikesepoolses toas, autos). Õues saavad loomad ise jahedama koha endale leida, kuid varjuline koht peaks kindlasti olema tehtud ketikoerale. Kuumal päeval peab loomale piisavalt vett panema. Randa kaasa võetud koertel peab olema vabalt saada joogivesi ja nende karva võib veega niisutada (kui koer ise ujuda ei taha). Väga kuumal suvepäeval ei ole hea koeraga ette võtta pikka matka või tõsist trenni lõõmava päikese all.

Kui loom on saanud kuumarabanduse siis:
Kehatemperatuuri tuleb langetada koheselt ja nii kiiresti kui võimalik. Loom tuleb viia jahedasse kohta. Parim on jahedas vannis jahutamine. Mitte aga jääkülma veega! Looma kõhualust, kõrvalestasid ja käppasid võib jahutada veega või vee ja alkoholi seguga (segada 1:1).

Kui loom suudab neelata, siis võib jahedat vett manustada ka suukaudu. Vajadusel võib valada jahedat vett otse suhu või lasta lutsutada jääkuubikuid. Jahutamise võiks ära lõpetada, kui kehatemperatuur on normaalne (ca 39`C). Edasi sõita esimesse kliinikusse või võtta ühendust loomaarstiga.

Kuumarabanduse tüsistustena, kui see jätta ravimata, võivad tekkida püsivad siseorganite kahjustused ja vere hüübivushäired.