KARVANE SÕBER VÕI KELLEL ON SULED, KUI SUL ON MURE, SIIS MEILE SA TULE! TEIE LEMMIKU TERVISEKS!
 
Aruküla tee 29 Jüri
Rae vald Harjumaa
Avatud E-R 10-20
L 10-16
P Suletud
Telefon: 607 58 85
Mobiil: 5131714
E-mail: info@veterinaar.ee

PAKS KASS

 

Paljudele meeldivad paksud kassid, ikka sellised matsakad diivanil peesitajad. Paks kass on justkui tõestus, et peremees hoolib. Kurb tõsiasi on see, et paks kass ei ole õnnelik kass.

Kass on normaalse kehakaaluga kui ta luud ei ole nähtavad kuid roided on käega tunda, ülekaalulise kassi roided on tunda, kuid neid ei ole võimalik loendada.

Kass ei muutu paksuks üle-öö, kuid on riskifaktorid, mis kaalutõusule kaasa aitavad: tärklise ja süsivesikute rikas toit. Kass on tõeline lihasööja. Metsikus looduses toituvad kaslased ainult saakloomadest, nende toit on valgurikas ja vähese tärklisesisaldusega. Kass talletab toidus oleva tärklise ja teised süsivesikud keharasvana.

  • euroopa lühikarvalist tüüpi kassid on altimad kaalutõusule kui teised puhtatõulised kassid.
  • kassid vanusevahemikus 5-10 aastat, kuna nende aktiivsus väheneb.
  • isased kassid tüsenevad enam kui emased.
  • steriliseeritud, kastreeritud kassid, kuna nende isu suureneb ja energiavajadus väheneb. Hormonaalsed muutused peale steriliseerimist soodustavad organismis rasvkoe teket.
  • vabalt saadaval toit, kuid näljatunde regulatsioon on nõrk. Looduses söövad kaslased sageli, 10-15 korda päevas. Hea oleks anda kassile süüa tihti ja väikeses koguses.
  • närvilised ja depressioonis kassid söövad mõnutunde saavutamiseks.
  • tubased kassid, kes jäävad terveks päevaks üksi ning kellel füüsiline koormus puudub.

Ülekaal muudab kassi elu halvemaks, olles mitmete haiguste põhjustajaks, nagu:

  • liigestepõletik, kuna koormus liigestele on suur. Artriit süveneb veelgi, kuna looma liikuvus väheneb.
  • suhkruhaigus, mida esineb ülekaalulistel kassidel sageli, kuid võib olla pöörduv kui kassi kehakaal alaneb.
  • kuseteede põletikud (põiepõletik, põiekivid), kuna kass liigub vähem ja käib vähem pissil. Mõnikord võib kassil olla juba raskusi pissikasti ronimisega.
  • nahaprobleemid, sest kassid hooldavad ennast vähem, kuna paks kere ei lase ennast keerama. Karvadesse kipuvad tekkima pulstikud, mille all võib areneda nahapõletik.
  • maksa lipidoos ehk rasvväärastus. Ülekaal on kõige suurem risk selle haiguse saamisel. Kui paks kass lõpetab mingil põhjusel söömise, siis võib see lõppeda tõsise maksapuudulikkusega.
  • südame- ja hingamisteede haigused.
  • kalduvus kõhukinnisusele.

Ülekaal võib kassile põhjustada ka vaimset stressi, sest ohtu tunnetades ei jaksa nad põgeneda või peitu pugeda.

Kokkuvõttes lühendab ülekaal kassi eluiga.

Kaalu langetamise parim viis on dieedi muutmine. Kassi ei tohi näljutada vaid talle tuleb anda toitu, mis aitab kaalu alandada ning tagab kassile kõik vajalikud toitained.

Kuna kass on väike loom, siis tema kaalu alanemine on vähemärgatav. Ideaalkaaluni jõudmine võtab aega 6-12 kuud. Kaalu alanemine ei tohi olla väga kiire, sobiv tempo on 1% kassi kehakaalust nädala jooksul ehk 7 kilo kaaluval kassil 70 grammi, mis kuu ajaga teeb 280 grammi kaalulangust. Liiga kiire kaalu alandamine kahjustab maksa ja vähendab lihasmassi.

Uuele toidule üleminek peab toimuma järk-järguliselt, uue toidu osakaalu tuleb suurendada nädala jooksul. Dieedil olles tuleks jälgida, et kass ei sööks kogu oma päevanormi korraga ära, hea on jagada väljakaalutud päevane toidukogus 3-4 söögikorrale. Toitu võib peita, et kass seda otsiks, võib kasutada toitu jagavaid mänguasju või panna krõbinad väikese auguga karpi, kust neid saaks käpaga välja õngitseda.

”Light” toidud ei sobi kaalu alandamiseks kuna sisaldavad liiga palju energiat ja saadava üleliigse energia piiramiseks tuleb vähendada toidukogust, mis võib jätta kassi näljaseks ning kass ei saa kõiki vajalikke toitaineid kätte. ”Light ” toidud sobivad loomadele, kes on saavutanud oma ideaalkaalu, kuid kelle kaal kipub kergelt tõusma.

Kui kass on saavutanud oma normaalkaalu tuleks tegelema hakata tema liikuvuse tõstmisega. Liikumine hoiab kaalu normis, lihased toonuses, südametöö korras. Omanikuga koos mängimine parandab omavahelisi suhteid. Kassile on loomulik jahti pidada, mäng, mis asendab jahti peaks olema lühiajaline ja aktiivne, kass ei jaksa pikka aega järjest mängida. Alustada võib sellestki, et toidupalad pannakse laiali söögikoha ümber. Kassi mänguasjad peaks arendama tema jälitamisinstinkti meenutades saaklooma käitumist: liikuma ettearvamatult, tegema häält, olema väikesed. Mängu lõppedes peab kass saama ”saaklooma” kinni püüda, et vältida frustratsiooni. Kui omanikku ei ole kodus, siis tuleb kassile tegevuse pakkumiseks mänguasjad välja jätta: õngele kinnitatud rippuv suletutt, ronimispuud ja peidukohad. Mängimiseks võib jätta toitu jagava mänguasja, mille saab ka ise teha plastikpudelist, sinna auke sisse lõigates.

Aktiivselt tegutseva kassi jälgimine ja temaga mängimine on omanikule põnev ning loob tiheda sideme looma ja inimese vahel. Kass elab tervena kauem ja pakub omanikule rõõmu pikkade aastate vältel.

cat-weight